Küsi kümnelt inimeselt, mis kasutatud auto kuulutuse juures kõige rohkem loeb, ja läbisõit on peaaegu igas vastuses, tavaliselt kõrgel kohal. See on üksainus number, mille külge ostjad end kinnitavad juba enne, kui nad on fotosidki vaadanud. Mis on kummaline, sest see on ka üks kõige vähem kontrollitud numbreid kogu kuulutusel. Keegi ei tee läbisõidumõõdikuga sama, mida hinnaga — keegi ei kontrolli seda topelt. Lihtsalt usutakse.
Olen näinud piisavalt palju kuulutusi mööda vilksatamas — meie robotitel on korraga jälgimisel üle miljoni aktiivse kuulutuse — et märgata, kuidas samad kolm läbisõiduviga korduvad turgudest, hinnaklassidest ja kerekujudest sõltumata. Need pole mingid eksootilised vead. Need on täpselt sellised, mida teeb hoolikas ostja just seetõttu, et ta peab läbisõitu kuulutuse ainsaks väljaks, mis ei valeta.
Esimene viga: läbisõidumõõdiku pidamine faktiks, mitte väiteks
Number armatuurlaual on see, mille müüja (või müüja eelmine omanik, või tema eelkäija) sinna sisestas — või füüsiliselt tagasi keeras. Läbisõidumõõdiku tagasikeeramine pole vanemate, suurema läbisõiduga autode puhul, mis liiguvad teiselt kolmandale omanikule, sugugi haruldane, eriti turgudel, kus hooldusandmed pole tsentraliseeritud ja auto võib omanike vahetumise käigus riigipiiri ületada. Ostja, kes võtab "142 000 km" puhta kullana ega küsi kunagi teenindusraamatut, vana ülevaatuskleebist ega jaotusrihma vahetuse tšekki, usaldab ühte kontrollimata number, et see esindaks auto kogu mehaanilist ajalugu.
Selle vea tagajärjed on konkreetsed: need ilmnevad poolteist aastat hiljem, järgmisel ülevaatusel või järgmise auto sissevahetusel, kui mehaanik leiab hoolduskirje, mille kohaselt auto ületas 200 000 km piiri juba kolm omanikku tagasi. Selleks ajaks on ostja juba maksnud "väikese läbisõidu" lisatasu auto eest, mille läbisõit polnud kunagi väike. Lahendus pole paranoia — see on ristkontroll. Hooldustempel, varasema kuulutuse foto armatuurlauast, riiklik ülevaatuskanne. Igaüks neist muudab väite faktiks.
Teine viga: hinnangu pidamine mõõtmiseks
See viga on uuem ja see on midagi, mille eest peab meie enda platvorm aktiivselt valvel olema. Umbes 81 000 meie jälgitavast kuulutusest on läbisõiduväli täiesti puudu — müüjad, kes jätavad selle täitmata, või allikatest kraabitud kuulutused, kus seda kunagi ei nõuta. Selle asemel, et jätta tühik, mis kuulutuse kasutust kahjustaks, täidame me selle kohordipõhise hinnanguga: sama marki, mudeli, vanuse ja piirkonna mediaan-läbisõiduga, mis on märgistatud sümboliga "≈", et see oleks loetav järeldusena, mitte mõõtmisena. Samuti jätame me nendel autodel eraldi ära turuhinnast odavama pakkumise märgise, sest me ei usalda hinna ja läbisõidu võrdlust, mis põhineb oletusel.
Ostja, kes näeb "≈ 95 000 km" ja loeb seda kui "95 000 km", teeb sisuliselt sama viga mis esimeses punktis, ainult ühe sammu kaugemal — usaldades numbrit, mida keegi, ka meie mitte, pole kunagi väitnud olevat selle konkreetse auto puhul täpne. Selle tagajärjed näevad välja nagu valel alusel üles ehitatud läbirääkimine: ostja fikseerib end hinnangule, avastab ülevaatusel, et tegelik näit on 40 000 km suurem, ning kas neelab vahe alla või ajab õhku tehingu, mille ta oli mõttes juba sõlmitud lugenud. Vihje on alati olemas — see väike sümbol —, kuid seda on lihtne mööda vaadata, kui sirvid viisteist kuulutust ühes brauseriaknas.
Kolmas viga: eeldus, et väiksem läbisõit tähendab alati paremat autot
See on kõige peenem viga, sest see pole niivõrd vale, kuivõrd poolik. Läbisõit korreleerub kulumisega, tõsi küll, aga see on kaudne näitaja, mitte kulumine ise. 12 aastat vana auto, millel on 30 000 km, ei ole oma elu jooksul õrnalt sõitnud — see on enamasti seisnud. Kummitihendid kuivavad ja pragunevad kalendri, mitte läbisõidumõõdiku järgi. Kütusesüsteemid kanguvad. Akud ja pidurisüsteemid, mida regulaarselt ei kasutata, lähevad rikki viisil, nagu tihedalt sõidetud auto omad ei lähe. Samal ajal võib 6 aastat vana auto, mis on kogunud 140 000 km ühtlast maanteesõitu, olla mehaaniliselt pingelisem kui kumbki eelnimetatust.
| Mida ostjad eeldavad | Mida läbisõit tegelikult näitab |
|---|---|
| Väike läbisõit = vähe kulumist | Vana auto väike läbisõit võib tähendada seismisest tingitud kulumist (tihendid, vedelikud, akud) |
| Suur läbisõit = väldi | Ühtlasest maanteesõidust tulenev suur läbisõit tähendab tihti õrnemat kulumist kilomeetri kohta kui seisu-käivitusega linnasõit |
| Läbisõit üksi määrab hinna | Vanuse ja läbisõidu suhe, mitte läbisõit eraldiseisvana, on see näitaja, mille järgi hinda kujundada |
Selle vea tagajärjed on ostja, kes maksab tõelise lisatasu — mõnikord 10-15% rohkem kui võrreldava suurema läbisõiduga auto eest — sõnade "väike läbisõit" nimel ja kulutab siis esimese omandiaasta tihendite, voolikute ja kunagi tööle rakendamata jäänud aku vahetamisele. Teda ei petnud müüja. Teda võitis üle tema enda instinkt.
Ükski neist vigadest pole tegelikult läbisõidust endast. Need on sellest, et üht kuulutuse välja koheldakse nii, nagu see lahendaks küsimuse lõplikult, kuigi see on vaid üks sisend mitmest — kontrollitud dokumentide vastu, kus see on võimalik, loetud hinnanguna, kui see on nii märgistatud, ja kaalutud vanuse ja kasutusviisi taustal, mitte hinnatud omaette. Ostjad, kellel läbisõiduga kõige paremini läheb, pole need, kes kinnisideeks otsingutulemuste väikseim number. Nemad on need, kes küsivad, mis selle numbri tekitas.
